Guanako on Lõuna-Ameerikast pärit kameliid ja Andide üks suurimaid imetajaid. Guanakod elavad kuni 4000 meetri kõrgusel merepinnast, peamiselt Argentiina ja Tšiili, osaliselt ka Peruu, Boliivia ja Patagoonia steppides ja mägistes piirkondades. Guanakot on kütitud liha ja naha saamiseks, mistõttu suurel osal endisest laialdasest levilast on ta praeguseks hävinud. Boliivia indiaanlased kasvatavad guanakosid, aitamaks kaasa nende populatsiooni tasakaalustamisele. 

 

Guanako paistab silma suurte ja valvsate silmadega, kauni kehaehituse ja energilise sammuga. Looma hinnatakse nii villa kui liha pärast. Tema liha peetakse delikatessiks. Kollakas- ja punakaspruun ning keskmise jämedusega vill, mis vahetub ise. Seda saab kammida ega tohi pügada. Aastas annab guanako umbes 1-2 kilo villa. 

 

See kameliid on võimeline jooksma märkimisväärse kiirusega kuni 56 km/h. Seda ka järskudel ja kivistel maastikel. Peale selle on ta hea ujuja. Tal on oskus lakkuda maapinnalt toitaineid ja juua kaktustelt hommikust kastet: ikka ellujäämise nimel. 

 

Guanako tiinus kestab 11 kuud. Üldjuhul sünnib üks järglane, harva kaks.